Punased viinamarjad

 

Punaste ja roosade veinide värvus tuleneb tootmisel kasutatavatest tumedatest viinamarjasortidest.

Viinamarjade värvained peituvad kestade sees, millest need imenduvad käärimise ajal viinamarjamahla sisse. Samal ajal väljub seemnetest ja kestadest punastele veinidele omaseid parkaineid ehk tanniine.

3 suuremat gruppi on

CABERNET SAUVIGNON
tuntuim tumeda viinamarja liik maailmas. Koos Merlot´ga, millega teda sageli segatakse, on see kõige olulisem Bordeaux sort, mis on edukas ka Uues Maailmas. Head veinid tulevad Toscanast, Californiast, Tśiilist, Austraaliast, Lõuna-Aafrikast. Alati on tulemuseks vein, millel on äratuntav stiil ja maitse: mustsõstar, punased marjad, ürdid, vürtsid. Uues maailmas magus śokolaadi nüanss. Laagerdub pikalt ja hästi.

MERLOT
teine Bordeaux tipp-mari (Saint-Émilion), tuntud ka Hispaanias ja Uues Maailmas. Täidlane, pehme, sametine. Iseloomulik ploominüanss, punased marjad (põldmari).

PINOT NOIR
kuulus Bourgogne viinamari, kasvatatakse ka Saksamaal (Spätburgunder), Austrias (Blauburgunder), Põhja-Itaalias ja Uues Maailmas, kus leidub jahedamat kliimat. Kapriisne sort, madal saagikus. Nõtke, stiilne ja peen vein, noorelt marjane ja vürtsikas, laagerdunult ja küpsenult sügavad vaarika, mustika ja põldmarja nüansid, samuti seedrimänd, maasikas, suitsusus.

TEISED OLULISED PUNASED

TEMPRANILLO – kuulsaim Hispaania sort (Rioja, Ribera del Duero). Küpseb varakult (temprano – hisp. K. “liiga vara”). Kerged, elegantsed veinid. Sageli kasutatakse segus Garnacha, Mazuelo ja viimasel ajal ka Cabernet Sauvignoniga. Maitses maasika ja kirsinüanss.

SYRAH – Prantsusmaalt Rhône oru põhjaosast pärinev sort (veinid Hermitage ja Côte-Rôtie), mis levinud üle maailma. Kuulus Austraalias (Shiraz) aga ka Californias, Lõuna-Aafrikas ja mujal. Vürtsid, pipar, dźemm, śokolaad.

NEBBIOLO – Itaalia mari (kuulsad Barolo ja Barbaresco veinid Piemontest). Tugev park ja hape. Jõulised, tugevad ja pikalt säilivad vürtsikad ja aromaatsed veinid.

SANGIOVESE – Itaalia üks levinumaid sorte (kuulus Toscana Chianti). Traditsiooniliselt segatakse teiste marjadega. Värske, happeline, kirsi nüansiga.

CABERNET FRANC – kolmas punane Bordeaux mari (Saint-Émilion), viljeldakse ka Loire´i orus ja Ungaris. Nõrgem tanniin ja hape kui Cabernet Sauvignonil.

MALBEC – varem Bordeaux´s, nüüd Cahors´is. Argentina rahvusmari. Täidlane, tanniinne, ravimtaimede ja ürtide nüansid.

CARMENÉRE – Bordeaux viinamari, nüüd Tśiili rahvusmari. Vürtsikad veinid, millele on omane teatav tugev noot: roheline ja must pipar, piparmünt, mustsõstar ja tumedad marjad, jõhvikas, murakas.

GRENACHE – Hispaania ja Prantsusmaa Rhône oru lõuna-osa mari (oluline Chateneuf-du Pape´s), millest saab tulist ja suure alkoholisisaldusega puuviljalist veini. Maailma enam viljeldud punane viimari (Hispaanias Garnacha Tinta), Austraalias kasvupinnalt teine sort Shiraz järel.

CARIGNAN – levinud Lõuna-Prantsusmaal ja Põhja-Hispaanias (Carinena). Viljakas sort, sobib kuuma kliimasse. Suure alkoholisisalduse ja tanniiniga mõrkjad veinid. Enamasti kasutatakse segudes. Tuntud ka Uues Maailmas.

GAMAY – Prantsusmaa Beaujolais maakonna sort. Õhukesed, pehmed, vähese pargiga puuviljalised veinid. Vaarika ja banaaninüanss.

BARBERA – Põhja-Itaalia Piemonte sort, mis kasvab ka Californias ja Argentinas. Happeline, punaste marjade nüansid.

MOURVÈDRE – Lõuna Prantsusmaal ja Rhône oru segudes levinud mari (Hispaanias Monastrel). Tugevad, alkohoolsed, tumedate marjade nüansiga veinid, millel jääb puudu mahlakusest. Hispaanias odav lauavein.

PINOTAGE – Lõuna-Aafrikas rahvusmari (1920.a. Pinot Noir ja Cinsault seguna loodud sort). Suitsuploomi nüanss.

ZINFANDEL – California rahvusmari, sugulane Sitsiilia Primitivoga. Mahlased, marjased, jõulised, alkohoolsed ja metalse nüansiga veinid.

TOURIGA NAÇIONAL – Portugali sort. Portveini põhimari, millest tehakse ka tavaveine.

PETIT VERDOT – kasutatakse Bordeaux segudes aga levib ka Uues Maailmas.

PINOT MEUNIER – Champagne´i piirkonna enimviljeldud aga vähetuntud mari.

Vali keel

Kalender

Copyright © 2019 https://veiniklubiarensburg.ee